Aiamaa jutud 2021

Avastasime, et eelmise aasta aia õppetundidest sai kirja ainult üks postitus, kuid mustanditesse olime poolenisti valmis kirjutanud ka teise osa. Too teine postitus pidanuks andma ülevaate eelmise aasta suurimatest õppetundidest. Märkamatu kiirusega on aga jälle üks suvi möödas, aia hooaeg lõppemas ning pagasiga kogemusi jälle juures. Laename mõned eelmise aasta tähelepanekud ja segame need kokku selle aastaste õnnestumiste ja ebaõnnestumistega. Mõtiskleme järgmise suve unistustest.

Ikka tunneme, et peame jätkuvalt nentima asjaolu – meie aiatoimetused käivad ikka eksperimenteerides ning mingit kindlat tõepõhja, raudseid õpetusi ja näpunäiteid pigem ei oska anda. Tõenäoliselt on paljud ebaõnnestumised ka selle tagajärjeks, et mingeid toimetusi teema oma tarkusega, aga tegelikult on palju mõistlikumad ja toimivad lahendused olemas (ja raamatutest-internetist leitavad…).

2020. aasta Pärna talu aia peamiseks komistuskohaks oli teadmatus ja järjepidevuse puudumine. Teadmatus peegeldus näiteks seemnete-taimede valimises ehk külvatud said üsna juhuslikult valitud taimed. Samuti sai väheste taimede kohta uuritud nende kasvutingimuste/eelistuste kohta. Järjepidevuse puudumise osas oli põhiliseks mureks rohimine-hooldamine ja kastmine. Eriti näiteks kurkide-tomatite kärpimine.
2021. aasta probleemseteks märksõnadeks on natukene taaskord vähene hooldamine ja kahjuritõrje tegemata jätmine. Kastmisega olime sel aastal tublimad, meid aitaks kuumalaine ajal väga hästi hädast välja ka Akvedukti tilkkastmissüsteem. Aga taaskord sai näiteks tomatitaimedele saatuslikuks kehv kärpimine. Suve esimeses pooles edukalt ja külluslikult kasvanud lehtkapsas ning 4 ainsat peakapsast läksid suve teises pooles kõik kahjurite lõugade vahele.

Teadmatusest sündinud džunglid

Nagu öeldud, oli eelmisel suvel suureks probleemiks järjepidevuse puudumine rohimisel ja taimede hooldamisel. Õuepeenrad said sellise suhtumisega päris okeilt hakkama. Kasvuhoone aga muutus aina enam hoomamatuks džungliks – vohasid taimed ja vohas umbrohi. Üheltpoolt ju tore, et kõik lopsakalt kasvab, teisalt pidurdus ikkagi ka taimede võimekus vilju kanda. Või kasvasid mutantviljad – pikad kurgid tulid ikka jõhkrad jurakad. Džungli tekkes oli pisut süüdi ka suurusehullustus ning selleks aastaks võtsime kaasa nr 1 õppetunnina “Istuta vähem taimi”.

Sel kevadel saigi ettekasvatusega alustatud tagasihoidlikumalt. Vaatasime, mis kenasti idanema läheb, siis aegajalt lisasime midagi veel, kui tundus, et jääb puudu. Ettekasvatatud taimedest aga ka kõik lõpuks ei jõudnudki peenrasse, sest tundus, et võib siiski kitsaks minna. Ja õige otsus oli ka! Kurgitaimi sai paari võrra vähem maha ning neid oli võimalik reaalselt ka ohjes hoida. Eelmisel aastal kasvatasime ka kahte sorti (lühike Alex F1 & pikk Chinese Slang). Mõlemad sordid osutusid (hoolimata ruumipuudusest) viljakaks, kuid lõpuks ei jõudnud me kogu saaki ära tarbida ega ka taimi ohjata. Nüüd jäime truuks lühiviljalisele Alexile, sest lühikest kurki tundus “lihtsam” ära tarbida. Lihtne purki pista ja igapäevaselt ka ära tarbida. Pikad kurgid kippusid eelmisel aastal raisku minema. Siit ka soovitus ja eneselegi õppetund, et erinevate sortide ja viljadega katsetamine on absoluutselt tore ja hea, aga maksab ikkagi vaadata otsa ka oma köögitoimetustele ja tarbimisharjumustele. Kasvatada seda, mida kindlalt ka ära tarbid. Muidugi, oma kasvatatud kurki viskan kergema käega komposti, kui poest ostetud vilju. Aga seegi teeb pisut ikkagi nukraks, kui ära ei jõua tarbida või sõpradele kaasa sokutada.

Rohimisest sai sel aastal aga täielik meditatsioon! Kuna ülikooli õpingud olid kõik video vahendusel ja vahepeal ei saanud ka teatritööd teha, siis paljud vabad hetked saidki veedetud peenarde vahel. Seega vähemalt kevadel ja suve algul olid peenrad üsna kenasti ja tihedalt hooldatud. Ka taimede hooldus oli sel aastal pisut järjepidevam ning kurgid muutusid hullumeelseks alles augusti lõpupoole. Küll aga on jätkuvalt nõrgaks kohaks tomatite hooldus. Noori taimi hakkasin kärpima, aga vist ikka valesti või liiga vara. Peenrasse istutades esialgu nad kasvada ei tahtnud ja siis järsku panid sellise mühinaga ees ära, et kärpima ei jõudnud. Taimed kasvasid ka pisut kummalise kujuga (ilmselt ikka jah väga valesti kärbitud mingil hetkel). Rääkimata siis sellest, et nii nagu eelmisel aastal, ka sel aasal hakkasid meie tomatid väga hilja vilja kandma. Tänase päevani pole me kahjuks oma taimedelt ühtegi söödavat vilja saanud. Kokku istutasime 3 erinevat sorti (Maike, Queen Orange, Evelle), päriselt kandma hakkas üks (hetkel enam nüüd ei mäleta, mis sort, sest taimede juurde pandud märgistussüsteem vedas veidi alt). Viljad aga tekkisid külge alles augustis ja hetkel on viljad rohelised ja pisikesed…

Eelnevast lõigust tingituna õppetund nr 2 “Märgista taimed ära”. Kas siis otse peenras, kirjutades sordi nime mingile pulgakesele või kivile. Või teha endale kuhugi konkreetne-täpne peenraplaan koos õigete nimedega. Samuti aitab märgistus ka vältida segadust “umbrohi või nooruke taim”, kui külvata taimi otse peenrasse. Näiteks olen ma senimaani veendunud, et spinat, mille otse peenrasse külvasin, ei hakanud sel aastal absoluutselt idanema. Eelmine aasta vohas metsikult. Aga ühel hetkel rohides näitas S mingeid pisikesi taimehakatisi ja küsis, kas need pole mitte spinati alged. Ikka said need peenrast üles tõmmatud, sest need alged olid kuidagi peenras laiali, mitte ilusti vaos nagu külvates. Nüüd tagasi mõeldes oleks võinud ikkagi lasta neil algetel siis natuke kasvada, võibolla oli ikka spinat…

Kes kellega ja kus käib?

Ehk et mida kuhu ja kelle kõrvale ikkagi oleks mõistlik istutada? Kes kellega koos kasvada tahab/ ei taha? Kes kasvab liiga suureks ja varjab väiksemad ära? Kes kasvab kasvuhoones nagu hull, aga õues oleks viisakam?
Kuigi kurk-tomat tahavad erinevaid kasvutingimusi, oleme mõlemal aastal nad kasvuhoones kõrvuti peenardesse pannud. Muus osas ei oskagi kurta, kui et võibolla tomatid ei vilju hästi ikkagi just seetõttu, et naabriks kurgid… Järgmine aasta proovime paigutada neid üksteisest kaugemale.

Ka teiste viljade puhul uurisime mõlemal aastal, millised taimed üksteisele naabriks hästi sobiks ning teineteise kasvu edendaks. Sellekohaseid tabeleid ja informatsiooni leidub internetist päris palju! Siiski ei saaks öelda, et oleksime nüüd teisel aastal ainult tarku otsuseid teinud… Näiteks said ühte peenrasse tšillid, kale ja basiilik. Ühtpidi kõik tore, kasvasid taimed kõik kenasti. Tšilli viljus kehvasti (põhjus alles tuvastamisel). Kale ja basiilik olid väga lopsakad! Aga kasvult hakkasid kõik taimed kuidagi konkureerima ja mingil hetkel tahtsid ikka taimed omavahel läbisegi olla.

Eelmisel aastal sai tehtud otsus panna suvikõrvitsad kasvama kasvuhoonesse. Ühtpidi oli see hea otsus – taimedele seal meeldis, vilja kandsid ka päris tublilt. Aga suvikõrvits oli ka suurim džungli põhjustaja. Ja kuna taimed olid täpselt ühe ukse ees, siis oli suve teises pooles tükk tegemist, et üldse uksest sisse saada… Nüüd istutasime suvikõrvitsa taimed õue peenrasse. Taimed kasvasid viisakalt, aga viljad ei tahtnud üldse valmida. Praeguseni pole me oma peenrast ühtki korralikus suuruses kõrvitsat kahjuks saanud. St viljad on küljes, aga nad on vaevu käelaba suurused. Ilmselt sai saatuslikuks liiga hiline ümber istutamine. Mõlemal aastal on aga suvikõrvitsat saatnud ka üks ja sama mure – nimelt hakkavad osad viljad otsast mädanema/hallitama. Esmase guugeldamise teel võib järeldada, et kas on näiteks pinnas liiga niiske vilja all ja tasuks vili kuidagi mullast pisut kõrgemale tõsta. Või ei saa viljad piisavalt valgust ning tasuks suuremaid lehti eemaldada. Järgmine aasta jälle targem ja katsetame edasi.
Kokkuvõtlikult siis õppetunniks nr 3 “Mõtle läbi, kes kellega kõrvuti kasvada tahaks ja miks”

Veel mõned tähelepanekud

Mõned juhuslikud mõtted, mis veel kahe aastaga on tundunud olulised või meid mingil moel aidanud.

  • Helisalvestiste võlu – Esimesel aastal hakkasime suure õhinaga pidama aiapäevikut. Märkisime üles külviajad ja mis seemned mulda läksid. Mis millal idanema hakkas. Mis ja kuidas kus kasvas jne. Suve lõpuks oli aga tahe ja jaks üles kirjutada raugenud. Palju lihtsam oli käia telefoniga mööda aeda ringi ning teha helisalvestus jooksvatest mõtetest. Uuel kevadel sai salvestused tähelepanekutega üle kuulatud ja mõtted siis kirja pandud või kohe toimetustes rakendatud.
  • Kasvuhoone saaga – Tellisime eelmisel kevadel kasvuhoone Hansapostist. Olime veendunud, et ise ehitamine võtaks liiga kaua aega. Oleksime pidanud ka palju materjali juurde ostma, mis tundus kulukas. Niisiis otsustasime selle kataloogi pusle kasuks, mis tuli toredalt pealekauba koos kasvuturba kottidega. Kasvuhoone suuruse üle vaidlesime ka mõnda aega, alustasime umbes 2x4m, aga lõpuks ostsime võtta 3x8m kaarkasvuhoone, sest kui juba siis juba. Ja õige otsus oli ka, sest kogu ruum on põhimõtteliselt ilusti kasutuses ja pigem tahaks juba üht kasvuhoonet veel. Nüüd mis puutub sellesse tarkusesse, mida tahaks siinkohal jagada, siis kuigi kataloog on nimetanud kasvuhoone kui “Easy-Up”, siis tegelikkuses võttis selle ülespanek ikka ülikaua aega. Nüüd enam täpselt ei mäletagi, miks see nõnda venis, aga osaliselt oli selles süüdi ka toode iseeneses. Juhised olid natuke ähmased, mingid kinnituskohad olid puudu või üle jne.
    Niisiis meie soovitaks võimalusel kohe ikkagi ehitada kasvuhoone ise. Ja selline, mis kestaks siis aastaid. Plaanime oma kasvuhoonet kasutada muidugi nüüd seni kuni see vastu peab ja tulevikus võimaluste avanedes ehitada siis selle asemele uus (ja unistustele vastav, sest väike esteet ikkagi tahaks ka kenama välimusega ja miks mitte ka köetavat kasvuhoonet).
  • Peenraplaanid – Ei väsi kordamast, et plaanid on tõesti kasulikud näiteks selleks, et tuvastada ühel hetkel kes ja kus kasvab, kui märgistamisega on kehva tööd tehtud. Teisalt on nende plaanide joonistamisega tore veeta vihmaseid kevadpäevi ning tõesti korralikult läbi mõelda, mis ja kus ja kuidas. Lõpuks taandub see ka mingil määral ajaplaneerimisele, millal mida kasvama panna ja kuidas kogu peenra hooldus võiks ajaliselt toimuda.
Unistustest ka veidi

Sest kui välja ei ütle, üles ei kirjuta, siis täide ka ei lähe.
Juba peaaegu hakkasime sel kevadel kartulipõldu ajama, aga esimese hooga tahtsime seda rajada kohta, kus pinnas absoluutselt meiega koostööd ei teinud. Teisel korral proovisime pisut paremasse kohta vagusid lükata, aga siis kuidagi jäi asi ajaliselt soiku ja kartulimaa plaan sai lükatud jälle aastakese edasi. Pole hullu.

Üldiselt tahakski järgmisel aastal juurikad kolida “põllumaale”. Seni on peet ja porgand ka nagu peenras olnud, aga tundub palju loogilisem needki kolida kartulitega samasse kohta ja jätta peenrakastid millegi muu tarbeks.
Saime suvel hakul korraliku koguse karulaugu taimi ning pistsime need erinevatesse kohtadesse mulda. Mõned võsa alla, mõned kasvuhoone kõrvale ja mõned suisa kasvuhoonesse. Kas neist mõni ka ellu jäi ja uuel aastal nina maast välja pistab, ei tea. Aga lootus on suur. Kui oma mustika- ja seenemetsa kahjuks ei saa, siis võibolla õnnestub karulaugu oaas ikkagi tekitada!

Tarbeaiale lisaks on ikkagi ajapikku tekkinud tahe lisada hoovi mõni lillepeenar. Mõttes on nii ilupeenrad kui ka lihtsad lilleniidud. Esimeste puhul on eesmärgiks kasvatada peamiselt daaliaid ja krüsanteeme. Lihtsalt selle pärast, et need on ikka uskumatult ilusad! Lilleniitudega on aga nõnda, et sel suvel harrastasime niitmist ainult käidavates kohtades. Nii tekkisid hoovi kõrgema heinaga lapikesed. Avastasime, et täitsa mõnes kohas juba kasvab kenasti ristik ja karikakar, aga ideaalis võiks neil niitmata aladel olla veel rohkem õielisi, mis meelitaks ka mesilasi. Uuel aastal loodame külvata lihtsamaid niidu lille segusid, aga ka näiteks kindel soov oleks näha kasvamas keerispead, mis pidi eriti meetootlik olema. Niisiis on lootus, et niitmata alad on ühel hetkel nii kasulikud-praktilised kui ka silmale ilusad vaadata.

Õunamoosi soovitus!

Et saada mõnusalt jõulune õunamoos, soovitame klassikalisele õunamoosile lisada:
* Kurkumi
* Ingverit
* Piparkoogi maitseainet
* Kaneeli
Kokku tuleb üks õite mõnus moos, mis külmal sügishommikul pudrule või pannukatele kaaslaseks lisada või jõuludel kingikotti pista!

Head,
S&M

Posted in Aed

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s